Wednesday, February 24, 2010

Aga täna on Kairil sünnipäev

Kallis Kairi sai täna sama vanaks kui mina :) Kuigi me oleme endiselt väga noored ;), hakkavad tekkima esimesed ilmingud vanadusest -Kairi nimelt unustas oma synnipäeva ära ja leppis terveks tänaseks päevaks hunniku töïd endale. Niisiis on selline väga asjalik synnipäevalaps on olnud.

PALJU ÔNNE KALLIS KAIRI!

Monday, February 22, 2010

Alati on seltskonnas ka Pedro

Meie kahe eestlasest sôbra Kaja ja Maire kaaslased on Pedrod. Diskol tantsid sa ôhtu jooksul alati mône Pedroga. Huvitav, kuidas neil koolis ôpetaja Pedrosid kutsub? Vôi kui tahetakse poisse korrale kutsuda, siis ôpetaja káratab Eestis "poisid!", siin ytleb "pedros!". Tána just naersime, et siin vôid suvalise ukse peale koputada ja kysida, kas Pedro on kodus. Vôi kui tahad korrusmajja alt sisse saada, siis helistad suvalisse korterisse ja ytled, et oled Pedro juurde :)
Aga minusugusele nimedemittemäletajale see sobib, ainult yks nimi tuleb meelde jätta :)

Friday, February 19, 2010

Olen nyyd nagu päris...

... massöör kohe. Mul on uus kerge kokkupandav massaazilaud, väga hea ôli, linad, paberid ja rätikud. Nyyd on ainult kliente veel vaja :)

Yleyldse, et siinne lugejaskond väga segadusse meie orientatsiooni muutustest ei satuks, siis oleme oma kohvikumôtet pisut ymber môtlemas. Me kyll hoiame end turuga kursis, aga suuname praegu oma energia pigem vähem riskantsesse ärisse. Pyyame pigem rôhuda teenustele :) - mina massaazi (no sex) ja Kairi kätehooldusteenused ning koristamine (no sex). Viimane muide polegi nali. Siin on olemas teenus nimega cha-cha koristamine. See tähendab seda, et käib töö ja vile koos: koristad ja kepid ja koristad ja kepid :) Huvitav, kas Eestis kah sellist teenust pakutakse? Ônneks olid kohalikud eestlased meid vôimalike variantide eest hoiatanud, sest Kairi saigi ykspäev sellise pakkumise. (Neile, kes Kairit ei tunne - ta loobus pakkumisest)

Lisaks tegeleme taas korteri otsimisega. Me vajame pisut suuremat pinda, et oma syndsaid teenuseid vajadusel ka enda kodust pakkuda ja samas oma saabuvaid pereliikmeid mahutada. (Pildil riputame töökuulutusi)

Wednesday, February 17, 2010

Pildikesi Malagast

Kàisime Malagas ja ei teinud midagi olulist vaid lihtsalt jalutasime, kàisime poes ja mere ààres.
Malagasse sòidab meie juurest Arroyo de la Mielilt korralik rong. Ùks raudtee ots on Fuengirolas ja teine ots Malagas ja me jààme nende kahe vahele.

Kòige kultuursem koht kuhu sattusime oli Malaga katedraal:


Natuke mòòda shopingutànavaid ja mereààrt:




























Tegelikult on Malagas palju vaadata ja nautida. Statisikaandmete jàrgi turistide arv Malagas kùll kahanes samas rùtmis, mis mujalgi costal, kuid see-eest jàid turistid siia keskmiselt pikemaks ajaks kui mujale rannikule. Midagi siin siis ikkagi leidub, eks?
Aga kùll me ka jòuame Picasso muuseumisse ùkspàev.
PS! Rohkem infot Malaga kohta leiab nt sellelt lehelt

Monday, February 15, 2010

Koolitus

Kàisime Meritiga tàna koolitusel, mis oli ùhtlasi tòòle kandideerimise protsessi ùks osa. Tòò koosneb sellest, et pea seisma pool pàeva golfirajal 10nda augu juures ja golfaritele ùhte vòistlust pàhe mààrima. Kui nad greenile landivad oma balli, saavad nànni ja kui ònnestub hole-in-one, siis saavad Las Vegasesse sòita, kuhu teised samasugused ònnelikud vòitjad Euroopast ja Ameerikast kokku tulevad, et veelkord ònne proovida ja igasugu mòttetut golfinodi vòita. Ja kui juhtub olema ònnelik kàsi ja jumala arm ning sealgi hole-in-one tuleb, siis saab see inimene miljoni dollari vòrra rikkamaks ...

Ei tea kas keegi tòesti ostab selle pileti lootuses, et ta miljoni vòidab aga mòni golfar niisama nalja pàrast vast ikka 10 eurot vàlja kàib. Korrektsuse huvides pean ùtlema, et selle 10 euro eest saad kolm pisikest golfipallikes ka!

Vist on aru saada sellest jutust, et pean oma motivatsiooniga kòvasti tòòd tegema, et ma pàriselt ka midagi seal maha suudaks mùùks! Andy (vàrbaja, manager ja koolitaja) rààkis toredaid lugusid mittemotiveeritud tòòlistest. Sellest, kes kòrval vetsu katusel pàikest vòttis topless ja sellest kes talle oma tòò tingimused ette luges kuigi oli kokku lepitud teisiti jne. Ei taha tema jàrjekordseks nàiteks sattuda.

Saime toreda òppematerjali kaasa ja peame oma inglise, vene, rootsi, soome ja olematu hispaania keele varu nùùd tòòle panema. Òppevideot soovitas ka! Seda soovitan teilegi ;)

Saturday, February 13, 2010

Lapsed kapi otsas

Ega sellepärast, et lapsed on kaugetele maadele kolinud, ei saa ju pidustusi ära jätta. Nii siis juhtuski, et jôulude ajal ei saanud Soomes elav ôde Eestisse tulla ja nyyd olin mina enda ja Tônu ja ôe ja ôelapse synnipáeval Hispaanias.
Aga ônneks on Skype :) Nii me "istumegi arvutis", mis on asetatud Kehtnas kapi otsa, ja vôtame Muska (minu ema) juures toimuvatest pidustustest osa :) Vága lôbus, ainult mustaleiva isu tuli kyll peale :)

Wednesday, February 10, 2010

Minu esimesed kokkupuuted kohaliku vôimuga

Selleks, et ametilikult end Hispaaniasse elama registreerida tuleb end NIE-ks vormistada. Kairi oli selle protseduuri juba läbinud ja mulle 8. veebruariks kella 10.30 aja kinni pannud. Selleks tuli meil hommikul pisut varem end yles ajada ja rongiga Torremolinosesse sôita. Rongi astudes môtleme môlemad, et oleks ometi Eestis kah sellised rongid.

Torremolinoses tuli meil pangas NIE tasu maksta 10.10. Panga uksel on suur silt, et siin teenindatakse ka inglise keeles. Sees aga selgus, et ikka yldse mitte. Noh, aga ega seda pole väga vaja. Siis veel yhes fotopoes passikoopia teha ja järjekorda.

Enne mind on kolm neli inimest veel ôues ukse taga. Kell 10.00 sissejôudes vangutati kyll pead, et ma pidin ju poole tunni pärast tulema aga juhatati siiski tahapoole yhe naise juurde. Ta vist ytles tere (igatahes rohkem ta minuga ei rääkinud) ja siis hakkas meeletu aeglusega minu täídetud paberitelt andmeid arvutisse sisestama. Tundus, et lisaks tema aeglusele oli aeglane veel ka systeem, sest iga kord kui ta mingid andmed sisse oli pannud, siis tuli oodata ja tema sisustas seda kyynte närimisega. Andmed said sisestatud ja printerisse ôige planketki pandud, aga vahepeal oli kòrval lauas teenindaja juures yks imekaunis mustanahaline naine käinud ja nyyd tuli naaber teenindajaga sel teema elavalt ja pikalt jutustada. Siis muutus minu aeglane teenindaja tôeliselt kiireks järsku - mitte kyll teenindamises vaid vestluses:) Aga no samal ajal kätega vehkida ehk rääkida ja print nuppu vajutada, seda oleks pisut palju tahta :) Ega mul polnud ka kuskile kiiret.
Lòpuks oligi minu tähtis dokument trykitud. Nyyd veel vaja toodud paberid ja passikoopia kokku klammerdada, aga klambrid on otsas... Siis tuli väga aeglaselt suure raudkapini liikuda, sealt teisest klammerdajast viis kuus klambrit vôtta ja oma klammerdaja laadida - tundus tôelise Tööna :) nii itsitama ajas. Ma kyll oleks tahtnud talle ennustada, et need paar klambrit saavad kohe jälle otsa, aga no mida mina ka töö tegemisest tean :)
Ehk oleks selline imeaeglane teenindamine iseenesest vôib-olla normaalne, kui ma oleksin sellel päeval ainuke klient, aga samal ajal öeldi uksetaga ootavatele inimestele, et nad peavad täna veel kaks tundi ootama vôi parem tulgu yldse homme hommikul tagasi... No igatahes sain oma asjad aetud ja ôppetunni, et siin maal hoitakse tööd hoolega :)

Sunday, February 7, 2010

Lugusid sellest, kuidas me minu synnipäeva tähistasime

1. lugu: Kuidas me endale koduloomad saime
Alustasime synnipäeva tähistamist sellest, et läksime Woki buffeesse sööma. Sôime ilmselgelt pisut liiga palju, aga kohutavalt head kraami: grillitud konnakoivad ja krevetid ja mega hea valge kala ja maasikad ja toorjuustukook ja siis veel woki ja sushisid ja peale veel vahuveini. Lahkuma hakates selgus, et majakulul on veel yks lahkumisnaps.
Lugesime ja tôlkisime erinevate jookide nimesid, aga yks jäi arusaamatuks. Tore Hiina poiss seletas, et see on selline jook, mis valatakse mingitele asjadele peale. Kysisime, kas ta vôiks pudelit näidata?! Ikka saab, tôi meile pudeli, kus jooki oli veel 2 cm sees ja kinkis selle meile - et vôime kaasa vôtta. Trikk oli selles, et pudelis oli lisaks kangele haisvale alkoholile veel kaks suht suurt sisalikku. Kairi käskis selle kaasa vôtta: meil vôib baaris vaja minna, aga nyyd ei julge toas pudelitki yhest kohast teise tôsta.
No igatahes on meil nyyd gaasiballoonikapis ka kaks surnud sisalikku :)

2. lugu: Eestlased on kummalised
Sisalikud kotis läksime yhte sellisesse rohkem tantsukohta (minu tungival nôudmisel :) ). Kuna Maire ja Kaja ja nende Pedrod olid kôik autodega, siis nad ei viitsinud kaua istuda ja läksid varsti ära. Marguski andis lôpuks alla. Sest meie hakkasime just hoogu sattuma ja tema ei viitsinud enam istuda. No mône aja pärast hakkas rahvast baaris väheks jääma ja me otustasime kah sammud kodupoole seada. Teel jäi aga ette veel yks diskoteek ja no me tahtsime korra vaadata:) Varsti oligi kell viis ja ka seda kohta hakati kinni panema, aga siis sattusime rääkima kahe väga noore kohaliku poisiga.
Kui nad kuulsid, et me Eestis töölt lahkusime, siis nad hyyatasid môlemad, et hullud, kas te ei tea, et Hispaanias meil on siin ju kriis. Me vastasime rahulikult, et teame kyll, et Eestis on kah kriis, aga noh me tahtsime proovida elu kuskil mujal - nad ei môistnud meid.
Kui nad uurisid, et mis me laupäeval plaanime ja me teatasime, et lähme randa, siis olid nad isegi veel rohkem shokis, päris bikiinidega ja randa - seal on ju kylm!?!
No tôesti 26 kraadi on ikka jube kylm kyll, mine ela Eestis.

3. lugu: Elu Eestis on nagu tummfilmis
Meie seltskonna Mairel ja tema kaaslasel Pedrol oli sel päeval 5. tutvumise aastapäev. Pedro rääkis sellest, kuidas ta esimest korda Eestis käis. Tema jaoks oli mega elamus see, kui nad tipptunnil suurde Selverisse sattusid, mis oli paksult inimesi täis. Ja seal oli nii vaikne, et Pedro kysis sosistades Mairelt, et mis toimub, miks nad kôik vait on? Oleks seal olnud kolm hispaanlast oleks saal kisa täis olnud. Tal vist oli tunne, et on jársku kôrvakuulmise kaotanud.

Friday, February 5, 2010

Suurmaalased on vahel nômedad

Minu esimestel päevadel Hispaanias kohtusime me yhe inglasega, kelle kohvik meid huvitab. Rääkisime maast ja ilmast, kui ta hakkas uurima, et kust me pärit oleme. Meie teatasime, et Eestist. Tema - aaa see on vist kuskil Venemaal. Ei see ei ole Venemaal, meil on oma riik Soome ja Venemaa vahel. Selle peale ytles elutark inglane, et tema arvates on nôme, et NL laiali lagunes. Enne oli hea, yks Venemaa kôik, nyyd on môttetult palju väikeseid riike: Gruusia, Ukraina, Láti, Eesti - kes suudab neid meelde jätta?! Üks suur Venemaa oli palju lihtsam.
Ma olin ennast juba ôhku täis tômmanud ja môtlesin mingit head ytlust välja stiilis, et kellel on vaja mingit nômedat Inglismaad oma kehva köögiga, oleks ikka Kesk-Euroopa kôik Prantsusmaa, lihtne meelde jätta ja hea kokakunstiga suur maa ja yks nôme raha nael kah vähem vahetada ja yleyldse on prantsuse keel palju ilusam...
Aga Kairi nägi minu silmis saatanlikku sädet ja vahetas kiirelt teemat - vedas sel inglasel sel korral.

Thursday, February 4, 2010

Meritil on sùnnipàev ...

 ... ja seda ei juhtu iga pàev!
Soovin ..

Et sa rasva ei läheks,
et su uni ei lõpeks,
et sind töö ei tapaks,
et sind armsam ei jätaks,
et sind kurat ei võtaks,
et sul sõpru hulgem oleks,
et sul rahast puudust ei tuleks,
et sul palju õnne oleks!
 
Palju ònne sùnnipàevaks kallis Merit :)

Minu esimene töö

Täna keset pyha synnipäeva helistas lôpuks yks inglane, kes oli rahul kui ytlesin "No sex". Kôik kartused, peale ahistamise, osutusid kohale jôudes tôeks: minu esimene klient oli vähemalt 120 kg mees. Nii suurele mehele tund aega massazi teha, kui käed pole harjunud, on täitsa karm. Aga ei olnud hullu, vôtsin kyynarnukid appi ja tunnike läks nagu niuhti. Mees jäï lôpuks peaaegu magama ja oli väga rahul. Ta pidavat iga nádal Hispaanias käima ja lubas taas yhendust vôtta - juhuuu. Ja minu synnipäeva puhul maksis 30 asemel 40 eurot kah - juhuujuhuu.

Kôîkidele sôpradele aga suur aitäh heade soovide eest.

Merit

Monday, February 1, 2010

Kohvikut pole veel leidnud

Ma nii igaks juhuks kirjutan, et me ei ole veel leidnud seda kohvikut, mida otsima tulime! Oleme vaadanud nùùdseks u 30 kohta ùle. Kòik, mis hinna poolest sobib on kaugel inimestest, eelmise rentniku poolt lagedaks tehtud vòi terrassita (aga mis mòte on Hispaanias terrassita kohvikul ?!) Ja nùùd me siis ikka otsime seda oma kohta. Meriti àssitusel oleme ka ùhte hostalit kiiganud, kuid selle koha rendi hind oli suurem kui mu suurim lotovòit siiani ...

Tegeleme ka tòò otsimisega ... kuulutused lehes ja paari posti peal. "Kohalik keeletus" seab oma piirangud sobivate tòòde osas - koristaja, arvutimàngude testija, koristaja, massòòr, koristaja jne
Olen hetkel 4 tundi nàdalas paberiteta koristaja kuid minu ònneks on see ùllatavalt tulus tegevus siin maal! Annaks jumal veel selliseid puhtaid ja meeldivaid inglise pensionàre :D Jahime ka muid kohti edasi ja teeme oma CV-d kohalikele arusaadavaks.

Kokkuvòtteks - kohviku idee pole surnud, muud ideed on tàrganud! Jaht kestab! Samal ajal teeme lihtsamaid tòid ja vòtame vabal ajal pàikest!

PS! Tàna kàisime Malagas (Andaluusia pealinn,suurem kui Tallinn, sadamaga ja miljoni Burger Kingiga). Kolme seal oldud tunni jooksul ei tekkinud selle kohaga mingit sidet ja Arroyosse (kus asub meie koduke) tagasi jòudes oli nende kahekordsete pisikeste majakeste vahel tòeliselt hubane ja kodune tunne! Vist olen òiges kohas...

No sex

Täna teel Malagasse helises telefon. Esimene reageering minu massaazhi teenusele.
"Kas te räägite inglise keelt?"
"Jah."
"Kas teie pakute massaazi?"
"Jah mina."
"Ja ma saan aru, et te tulete koju seda tegema? "
"Jah just nii."
"Palju see maksab?"
"30 eurot tund"
ilmselge yllatus hääles, mis kordab, "30?"
Minul hakkavad häirekellad tööle "Jah 30"
"Kas saab kaheks tunniks kah tellida"
Hááireeee ja ytlen rahulikult: "Ikka saab, aga No Sex services"
"No sex??!?"
"No"
"Ok, nägemist"

Jah, minu esimene klient libiseski käest :) Ja nii palju siis lehetoimetuse soovitusest, et kui panete "health and beauty" teema alla kuulutuse, siis pole vaja lisada No sex, sest seal ei eeldatagi seda.

Meenutusi Hispaaniasse lennust

Enne tulekut mitu päeva kippus nutt peale, kui môtlesin, et Tônu ei tulegi kaasa ja yleyldse kôik sôbrad ja pere jäävad nii kaugele. Hirmuga môtlesin, kuidas ma lennujaamas kôik oma silmavärvi laiali nutan.
Aga oh imet lennujaamas enam nutt peale ei tikkunudki. Lennukisse istudes hakkasin kohe "Minu Hispaania" raamatut edasi lugema ja see ajas nii itsitama. Minu kôrvale sattus aga istuma yks noor vene tydruk oma poisssôbraga. Tundus, et nad vist pikemaks ajaks Londonisse läksid, igatahes see tydruk nuttis nagu mahlakask. Mina lugesin oma Hispaania raamatut ja môtlesin, et jesver see neiu nutab silmad peast, sest peab oma noormehega Londunisse minema ja mina itsitan nagu sooda sôites yksinda sellele hirmsale maale, mille kohta ma just hirmulugusid loen :) Igatahes seda raamatut lugedes ma keeldusin uskumast, et asi nii hull on :) Praegu ei ole ma veel sellesse Hispaaniasse sattunud.