Tuesday, August 10, 2010
Vana vôlg - jalka pilte ja videoid pisut :)
Piltide vaatamisel tuleb arvestada, et tegu oli hispaanlaste rahvuspeoga :) ja me tunneme end juba väga kohalikena... :) ¨Pildid on ajaliselt täitsa sassis, aga ei oska mina seda keelt nii palju, et neid ôigeks panna :)
Sunday, August 8, 2010
Kuidas ma korraks Madridis käisin
Tähelepanelik blogilugeja ehk mäletab, et ühel Tarifas käigul jäin ma oma dokumentidest ilma. Noh nüüd paar kuud hiljem helistasin Madridi ja tuli välja, et mu ID kaart on juba mõnda aega Hispaanias, lihtsalt Eestist ei saadetud minu kontaktandmeid ja nad ei saanud mulle helistada. Rõõm, et ma varsti inimeseks saan oli suurem, kui pahameel Eesti politsei ja piirivalveameti organiseerimisvõimetuse peale.
Nüüd siis Madridi. Nii Cristobal kui Andres olid mulle varem öelnud, et neil kah huvi sinnakanti minna. Andku ma siis teada, kui mul vaja minna. No ma siis andsin. Cristobalil nädala sees minek välja ei vedanud ja Andres ütles, et tal vaja minna küll, aga ta peab ka veel Santanderis ära käima. No pole probleemi, ma võin ju kah Santanderi üle vaadata. Pealegi polnud mul õrna aimugi, kus see koht asub, aga küllap siis kuskil Madridi lähistel :)
Reis algas teisipäeva hommikul vara ja esmaste plaanide kohaselt pidin koju jõudma neljapäeva õhtuks. Plaanidel on komme muutuda, eriti kui neid teevad hispaanlased, nii ma jõudsin koju laupäeva õhtuks. Madridis käisime lahedal delikatess tapaste turul, mis on poole ööni lahti ja sul on võimalik käia leti juurest leti juurde ja maitsta erinevaid mereande, juustusid ja sinke ning sinna juurde kuuluvaid jooke. Gaviari leti maitsesime me peaaegu tühjaks ja sinkideni jõudes, olin ma juba lõhki minemas. Käisime Madridi keskuse läbi ja õhtul pidin tunnistama, et olen ikka maalaps, ei oska mina nendes linnades sellist ohhoo elamust saada kui näiteks mägedes turnides. Aga no ilus oli! Pildikesi:
Järgmisel päeval hommikul vara nii seitsmest startisime Santanderi poole. Kui me olime kolm-neli tundi sõitnud hakkas mul küsimus tekkima, et kuhu me huvitav lähme. Ei ole lihtsalt võimalik, et ühel maal sõidad kolm-neli tundi (enamus ajast 150km/h) ja sa ei jõua kohale. Aga nüüd küsida oli kah piinlik. Loodus läks aina rohelisemaks ja rohelisemaks. Olin enne kohalejõudmist pisut tukastanud ja ärgates ei saanud aru, miks näitavad viidad mere äärde – mis mere? Ohsaaaa, Biskaia laht ja ohhooohooohooo kui ilusa liivaga rannad. Arhitektuuris oli Araabia asendunud Prantsusega ja inimestes samuti. Täitsa teistmoodi linn ja kohe väga ilus. No kuna mul oli teisel päeval aega, siis läksin bussiga kesklinna ja kondasin seal mitu tundi ringi. Peale lõunat kolasin veel ka rannas.
Täitsa tunda oli, et ma olin Eestile lähemal. Muru oli nagu Eesti muru- pehme ja ristikuga, liiv oli nagu Nõva rannas ja isegi nõgesed kasvasid seal. Ka temperatuur oli nagu Eestis tavaliselt suvel (sel suvel pidavat teisiti olema) 18-25 kraadi. Esimesel õhtul ma lausa külmetasin, sest minu varustus nägi ette Madridi ja sisemaad, kus praegu on 40 kraadi päeval ja öösel nii 30. Järmisel päeval ostsin endale kampsuni ja salli.
Mis siis veel Santanderist-
Cortadost (kange kohvi piimaga) ei tea nad siin midagi.
Baaris ükskõik kui hommikul, tuleb alati vähemalt üks vein juua, külalislahkus nõuab.
Söögist loobumine ei ole võimalik, loomulikult peale poolt kilo liha tahad sa veel natuke liha.
Äri käib kõik silmast silma ja isiklike kontaktidega, sellepärast läkski Andresil ühe päeva asemel kolm.
Roosa meeste riietuses on väga levinud, aga seda vist kõikjal Hispaanias, pidavat macholikkust (mehelikkust heas mõttes) rõhutama.
Kui on siesta aeg, siis on siesta – lôunas olen juba harjunud, et siestat turistide tõttu väga tõsiselt ikka ei võeta ja paljud poed on päeval kah lahti, aga Santanderis oli ikka 99% poodidest suletud.
Igatahes oli reis väga vinge ja ainult natuke väsitav :)
Môned pildid Santanderist:
Nüüd siis Madridi. Nii Cristobal kui Andres olid mulle varem öelnud, et neil kah huvi sinnakanti minna. Andku ma siis teada, kui mul vaja minna. No ma siis andsin. Cristobalil nädala sees minek välja ei vedanud ja Andres ütles, et tal vaja minna küll, aga ta peab ka veel Santanderis ära käima. No pole probleemi, ma võin ju kah Santanderi üle vaadata. Pealegi polnud mul õrna aimugi, kus see koht asub, aga küllap siis kuskil Madridi lähistel :)
Reis algas teisipäeva hommikul vara ja esmaste plaanide kohaselt pidin koju jõudma neljapäeva õhtuks. Plaanidel on komme muutuda, eriti kui neid teevad hispaanlased, nii ma jõudsin koju laupäeva õhtuks. Madridis käisime lahedal delikatess tapaste turul, mis on poole ööni lahti ja sul on võimalik käia leti juurest leti juurde ja maitsta erinevaid mereande, juustusid ja sinke ning sinna juurde kuuluvaid jooke. Gaviari leti maitsesime me peaaegu tühjaks ja sinkideni jõudes, olin ma juba lõhki minemas. Käisime Madridi keskuse läbi ja õhtul pidin tunnistama, et olen ikka maalaps, ei oska mina nendes linnades sellist ohhoo elamust saada kui näiteks mägedes turnides. Aga no ilus oli! Pildikesi:
Järgmisel päeval hommikul vara nii seitsmest startisime Santanderi poole. Kui me olime kolm-neli tundi sõitnud hakkas mul küsimus tekkima, et kuhu me huvitav lähme. Ei ole lihtsalt võimalik, et ühel maal sõidad kolm-neli tundi (enamus ajast 150km/h) ja sa ei jõua kohale. Aga nüüd küsida oli kah piinlik. Loodus läks aina rohelisemaks ja rohelisemaks. Olin enne kohalejõudmist pisut tukastanud ja ärgates ei saanud aru, miks näitavad viidad mere äärde – mis mere? Ohsaaaa, Biskaia laht ja ohhooohooohooo kui ilusa liivaga rannad. Arhitektuuris oli Araabia asendunud Prantsusega ja inimestes samuti. Täitsa teistmoodi linn ja kohe väga ilus. No kuna mul oli teisel päeval aega, siis läksin bussiga kesklinna ja kondasin seal mitu tundi ringi. Peale lõunat kolasin veel ka rannas.
Täitsa tunda oli, et ma olin Eestile lähemal. Muru oli nagu Eesti muru- pehme ja ristikuga, liiv oli nagu Nõva rannas ja isegi nõgesed kasvasid seal. Ka temperatuur oli nagu Eestis tavaliselt suvel (sel suvel pidavat teisiti olema) 18-25 kraadi. Esimesel õhtul ma lausa külmetasin, sest minu varustus nägi ette Madridi ja sisemaad, kus praegu on 40 kraadi päeval ja öösel nii 30. Järmisel päeval ostsin endale kampsuni ja salli.
Mis siis veel Santanderist-
Cortadost (kange kohvi piimaga) ei tea nad siin midagi.
Baaris ükskõik kui hommikul, tuleb alati vähemalt üks vein juua, külalislahkus nõuab.
Söögist loobumine ei ole võimalik, loomulikult peale poolt kilo liha tahad sa veel natuke liha.
Äri käib kõik silmast silma ja isiklike kontaktidega, sellepärast läkski Andresil ühe päeva asemel kolm.
Roosa meeste riietuses on väga levinud, aga seda vist kõikjal Hispaanias, pidavat macholikkust (mehelikkust heas mõttes) rõhutama.
Kui on siesta aeg, siis on siesta – lôunas olen juba harjunud, et siestat turistide tõttu väga tõsiselt ikka ei võeta ja paljud poed on päeval kah lahti, aga Santanderis oli ikka 99% poodidest suletud.
Igatahes oli reis väga vinge ja ainult natuke väsitav :)
Môned pildid Santanderist:
Wednesday, August 4, 2010
Pàev rannas koos sardiinidega
Sardiine on vàga lihtne ise grillida. Costal on tavaline, et vàhemalt korra aastas rannas spets grillpaatides neid koos pere ja sòpradega kùpsetatakse. Suur telk-varjualune pannakse ka randa pùsti ja jààtùnnid jookide kùlmas hoidmiseks sinna alla koos joojatega. Vahepeal kastad ennast merre ja siis sòòd edasi. Ja sòòmine kàib pisut teisiti ... kala pea tuleb esmalt suhu panna ja sealt vedelik àra rùùbata! Alles peale seda vòid liha maitsma hakata. Sòòdakse koos salatiga (tomat, paprika, sibul) vòi lihtsalt saiaga.
Kùpsetamisest ...
Kalad kùpstatakse puusùsi ja vàikese leegi kohal. Kalad tuleb meresoolaga eelmine pàev kokku segada ja enne grillimist puust vaia otsa ajada. Oluline on jàlgidea, et kòik kalad satuks sùtele kòhud taeva poole ja kòikide selgroog on ùhel ja samal pool vaia. Esimene kùlg tule pool peab olema koos selgrooga.
Kui ujutud kùllalt ja sardiinid hakkavad juba liiga soolased ja rasvased tunduma, siis on aeg moijtosid tegema hakata, et pàikeseloojang veelgi òhulisem ja tàiuslikum paistaks :)
Mòned pildid meie sarniinipäevast:
Kùpsetamisest ...
Kalad kùpstatakse puusùsi ja vàikese leegi kohal. Kalad tuleb meresoolaga eelmine pàev kokku segada ja enne grillimist puust vaia otsa ajada. Oluline on jàlgidea, et kòik kalad satuks sùtele kòhud taeva poole ja kòikide selgroog on ùhel ja samal pool vaia. Esimene kùlg tule pool peab olema koos selgrooga.
Kui ujutud kùllalt ja sardiinid hakkavad juba liiga soolased ja rasvased tunduma, siis on aeg moijtosid tegema hakata, et pàikeseloojang veelgi òhulisem ja tàiuslikum paistaks :)
Mòned pildid meie sarniinipäevast:
Subscribe to:
Posts (Atom)
