Mida tähendab, lähme välja pane sportlikult riidesse!?

Eile sain yhelt kohalikult sôbralt sônumi, et läheks välja, teeks väikse jalutuskäigu, pane sportlikult riidesse. No panin tossud jalga ja lühikesed valged püksid ja kapmsuni ja täitsa sportlik tundusin endale :) Ma ei arvestanud asjaoluga, et tegemist on jahimehega :) Autosse istudes ma väga veel ei muretsenud, sest sôbral olid jalas kyll teksad aga kingad. Ega ma ei teadnud, et ta riided ära kavatseb vahetada :). Kui ta taskulambi korrasolekut testis, hakkas mingi kelluke minu peas helisema. Selgus, et kui mina môtlen spordi all ehk tennist, siis tema môtleb 2 tundi tôeliselt intensiivset mägimatka sigade poolt yles tuhnitud mägiteedel.
Kòigepelt sôitsime loodusparki Sierra de las Nieves, kus on vanast jahilossist tehtud hotell El Refugio de Juanar (www.juanar.com). Nägin yhe suure máe taga teist veel suuremat ja môtlesin, et teeks nalja ja kysiks, kas see ongi meie siht. Jätsin nalja tegemata, kuid pärast selgus, et me läksime veel palju kaugemala :) Jalutuskäik toimus päikeseloojangu ajal ja loodus oli tôeliselt imeline. Me vahetasime teel vaid paar sôna (mis ei ole vága hispaanlaslik):) Kui veel 2km oli káia, olime ainukeses kohas sel mäel, kus mobiil levis, Andres tellis meile ôhtusöögi ja me jätkasime juba väga hämaras laskumist.
Ümberringi läksid hääled yha valjemaks ja seal ta oligi - suur must metssiga, meist ônneks kyll 30 m mäest allpool, aga táitsa siga. Kuskil vôsas tegi háált tema suur ja kuri ema. Ei saa öelda, et ma ei kartnud. Kui olime imeliselt hea ôhtusöögi ära söönud, läksime uuesti sigade "jahile", ônneks sel korral me neid lähedalt ei näinud, sest mets oli tôesti kottpime ja minu valged pyksid tundusid kui helkur, aga mulle ei meeldi olla helkur sigu táis metsas.

Kuigi jalad on hirmus ära kriibitud vösasel matkarajal kôndimisest, oli see kôik lihtsalt imeline. Kodus kuivab ka suur peotäis rosmarini :)

Veel söögist

Meie sõpradel on palju sõpru, niisiis sattusime korra ühe argentiinlase koju. Mees oli käinud kahesaja km kauguselt Huelvast liha ostmas, sest seal lõigatakse liha õigesti ja kui nii kaugele juba liha minna ega siis paari kilo osteta, ikka kohe pool lehma. Poole lehma hävitamiseks oli aga ainult kümme inimest.
Alustasime ülimaitsvate lihapirukatega, mille tegemist ma kehakaalu huvides kunagi ära õppida ei tahaks. Selleks hetkeks oli grillil juba esimene ports liha, mis küpses seal pea tunnike, aga see oli ootamist väärt. Me Pärlega tõdesime, et nii head grillitud loomaliha ei ole tõesti saanudki. See oli tõeliselt mahlane ja mõnus. Kui me esimese suure kandiku täie liha olime peaaegu ära suutnud süüa, siis sai valmis teine osa lihast ja osa vorstidest. Ka see kõik viis keele alla. Argentiinlastel on hea liha tegemine vist geenides.
Igatahes mõtleme nüüd teha eestlaste õhtu. Kartulisalati, musta leiva, kama, ahjuliha ja hapukapsaga :) Vaatame, kas mõni meie külaline seda kõike sööb kah :)

Mis süüa on?

Seda on mitmel korral küsitud: Mida te seal sööte? Sööme nagu tavalised inimesed. See mis poes ette juhtub ja söögikõlbulik tundub läheb korvi ja edasi pannile, potti või otse suhu. Armastame puu- ja juurvilja, pastasid teeme enamasti tuunikalaga, värskeid salateid õlikastmetega. Liha asemel on meil laual kalad, krevetid, kalmaarid. Saiast oleme püüdnud viimasel ajal hoiduda ja see on päris hästi välja tulnud tänu suurte kohvritega meile külla sõitnud eesti sõpradele. PS! Vihje neile, kes plaanivad reisi meie kanti ette võtta - must leib on meie majja alati oodatud :) Või oleme peaaegu täielikult asendanud Queso Blanco´ga (hispaania variant Philadelphia juustust). Juustud on Hispaanias head ja valik suur, nii et kapis on neid ka ikka mitmeid sorte. Joguritiga läks nii, et hakkasime aegade algusest peale ostma ühte sorti ja siiamaani oleme truud oma Macedonia (puuviljasalati maitselisele) jogurtitopsile. Jah - on palju asju, mida tahaks tulevikus Eesti poelettidel näha!

Merit teeb aegajalt kartulisalatit ja kilukonserv on ka kapis igaks juhuks kui igatsus peale tuleb. Sushi on ka Meriti üks tipproogadest! Tortillat oleme ka püüdnud teha kuid see on natuke naljakas välja tulnud. Lihtsam on seda kuskil kohvikus tapasena võtta. Kõiksuguseid mariscoseid oleme pigem väljas proovinud kus sõrgu ja karpe osatakse kindlasti paremini teha kui meie seda suudaksime.

Absoluutsed hitid ja suured lemmikud on sink meloniga (või mangoga), maasika-mango salat ja kalmaaripada. Seda kuidas serveerida sinki ja melonit ei ole vaja lahti kirjutada ning maasikad ja mangod oskab ka iga inimene tükkideks lõigata salati jaoks. Kalmaaripada saab kokku keedetud järgmiselt:
Prae üks hakitud sibul pannil oliivõlis klaasjaks ja kuumuta kolm ribadeks lõigatud porgandit samas õlis. Need asjad liiguvad edasi potti. Pane pannile õli ja kalmaarirõngad. Hauta 10 minutit. Potis ootavale sibulale ja porgandile lisa 6 tükeldatud tomatit või purk tükeldatud tomateid, klaas valget veini, soola, valget pipart ja punast pipart, pressi üks küüslauguküüs, lisa soovitavalt värsket oreganot ja basiilikut. Lisa hautatud kalmaarirõngad ja jäta potti kaane alla madalal kuumusel hauduma 15 minutiks. Kui kapis leidub, siis sobib sinna väga hästi lisada ka kalatükke ja krevette või üks konserv tuunikala tükkidega. Kõrvale sobib värske pikk ahjusai.
Kõigi nende söökide juurde kuulub loomulikult klaas valget kuiva veini :)

Buen provecho!

Tarifa vanalinnas kohtab rohkem eestlasi kui Tallinnas

Tegelikult oli Tarifal vahva. Rannad on täis ilusaid inimesi. Kui Fuengirolas oleme harjunud, et on palju pakse ja vanu inimesi, siis Tarifal ma ikka mõtlesin, kas julgen bikiinidega randa minna. Seal oli noor ja sportlik rahvas – silmarõõmu nii meestele kui naistele :) Igatahes tean ma nyyd surfamisest rohkem, näiteks meessoost Skitejate põhivarustuses on alati ka üks ilus naine, kes aitab lohe lendu lasta.

Õhtuti käisime vanalinnas kondamas. Teisel õhtul ka söömas. Nagu eelmisel õhtul kahe eestlase käest kuulsime oli parimas liharestoranis Boca Locas ettekandjaks eestlanna. Tema nimi on Merrit. Merrit on siin juba neli aastat.

Kui sööma hakkasime, siis selgus, et meie kõrvallauas istub kuus eestlast, meist läks mööda neli ja hiljem tuli kõrtsi veel viis kuus eestlast. Tõesti Tallinna vanalinnas kuuleb suvel vähem eesti keelt kui Tarifal :)

Hispaania pahupool

No, et meie elu liiga roosiliseks ei muutuks, siis on siin maal hoogustunud autodesse sissemurdmised (kas just see see Pòhjus on:) ). No igatahes sain mina oma käekotist, fotokast, kôikidest pangakaartidest, ID kaardist, märkmikust ja juhilubadest lahti, kui olin Tarifal kaks-kolm minutit autost eemal. Hea uudis oli see, et pass oli kodus ja koduvôtmed olid taskus. Kummaline oli see, et kôik toimus hommikul nii vara, et ma arvasin end seal parklas täitsa üksi olevat. Auto luku kôrvale lüüakse mingi asjaga auk, sealt tehakse juhi uks lahti, rooli kôrval on pagasniku avamise nupp ja volaa ongi kott käes.
Aga minu jaoks siis alles kòik ju algas :)Hispaania keeles politseile asjade selgitamine. Eestist abi otsimine. Hispaania konsulaati helistades ütleb automaatvastaja, et helistage Eesti numbril, Eestisse helistades öeldakse, et helistage Hispaania konsulaati. Selleks et ID kaarti yle neti tellida, pead sa oma avalduse digitaalselt allkirjastama - huvitav kuidas?. Selleks et paberkandjal avaldus sisse anda, nôutakse passi. No politseiametisse helistades selgus, et sôna koopia on kodulehel ära jäänud ja et passikoopia sobib ikka ka. Selleks et oma pangakontodele Eestis ligi pääseda, pean ära ootama ID kaardi, sest ka interneti koodikaardid olid rahakoti vahel.
Igatahes ei ole olnud igav :) Asjaajamine oligi kuidagi nii kaugeks ja vôôraks muutunud. Nüüd olen selle taas meelde tuletanud. Ônneks on ümberringi palju sôpru ja tuttavaid, kes kôik toeks ja abiks on olnud. Aitäh!