Jerezi feria

Kolme kuuga oleme me tutvunud ka mõne Hispaanlasega. Üks meie väga tore uus sõber on Cristobal. Tal on väga palju musikutest sõpru ja nii teab ta alati, kus bändiga peod toimuvad. Eelmisel reedel aga kutsus ta meid Jerez de la Frontera feriale. Feria tähendab otsetõlkes laata või messi, kuid tänapäeval on see pigem koondnimetus suurtele rahvapidustustele. Andalusias on 3 suuremat feriat: Sevillas, Jerezi s ja Malagas.
Mina teadsin kohe, et sinna ma lähen. Kairi oli lubanud lapsehoidjaks minna ja ei saanud tulla. Kaja rääkis mingeid naljakaid asju vaikusest ja rahust ja kodus olemisest ja rattaga sõitmisest, aga kuna ma teadsin, et pühapäeval sajab, siis teatasin Kajale tungival toonil, et ta peab asjad kokku pakkima ja feriale tulema –õnneks ta kuulas.
Startisime Fuengirolast laupäeva õhtul kell seitse. 200 km imeilusat maastikku, mis sel aastal on eriliselt roheline ja värviline, sest kõik taimed, mis õitseda oskavad, õitsevad. Kohalolekust andis märku meeletu kogus autosid ja wau kui palju ilusates kleitides naisi. Parkimiskoht leitud, sisenesime meeletult suurejooneliselt kaunistatud tänavale. Pärast selgus, et selliseid tänavaid on seal vähemalt 6 ühte ja sama palju teist pidi. Meie võõrustajaks Jerezis oli Gristobali sõber Andres. Andres ise tegeleb igapäevaselt oliiviõli tootmisega. Tema sõprade seas oli veel Andalusia singi lõikamise meister ja ka parimate mustade sigade kasvataja – juhuuu ma olen õiges kohas!!!
Singi kvaliteet ja ka kallidus oleneb mustade sigade (kodu- ja metssea ristsugutis) toitmisest ja liha kuivatamise kõrgusest mägedes. Kui sigu toidetakse vaid tammetõrudega, siis algab kilo hind kuskil 200 eurost. Inimesed tellivad sinki aasta ette ja on loodud lausa ettemaksu võimalused, et maksad iga kuu 30 eurot, et siis jõulude ajal saad endale kalli seakintsu. Aga see on seda raha väärt!
Singi lõikamine on sama suur teadus kui sigade kasvatamine ja mägikoobastes singi kuivatamine. Lõikamise kvaliteeti hinnatakse selle järgi, kui ilusti sa vilud taldrikule sätid ja kui sa suure taldrikutäie ringiratast laotud sinki teistpidi keerad või vähemalt risti maaga ja ükski tükk mitte kuskile poole millimeetritki ei vaju, siis see näitab, kui hõrgult õhukesed viilud on lõikaja suutnud teha. Oiiii see oli hea. Õhtu joogiks on spetsaialselt selle feria jaoks toodetud külm Tio Peppe vein, mis on täitsa kange ja nii juuakse seda ka spritega segatult.
Kaunistatud tänavate ääred olid palistatud kümnete peopaikadega, kus sai tantsida diskot, salsat, merenget või Sevillanat. Sevillana on paaris tants, millel on neli osa, väga kindlad reeglid ja korreograafia. Seda tantsivad nii naised omavahel või siis mees ja naine. Seevillana on naise näitamise tants ja seega väga ilus ja kraatsiline. Selgus, et Kaja tantsib seda vaata et paremini kui enamus kohalikke, ainult ilus kleit oli puudu. Üldiselt oli turiste väga vähe näha ja seda enam jäime meie Kajaga kõikjal silma. Muidugi ega me diskol hüppamisega väga tagaihoidlikud ei olnud ja kui meie tegime pilte ilusate kleitidega kohalikest, siis kohalikud tegid pilte suurtest valgetest hüppavatest naistest :) Magama tuli minna mõistlikul ajal, sest järgmisel päeval oli kell 10 äratus, et minna hobuste feriale. Ja nii olimegi juba kell 6 voodis ;)
Hobuste feria on ratsanikele suunatud laat. Palju imeilusat käsitööd – sadulaid, kingi, saapaid, valjaid, ehteid – ja suur hall poksides olevaid hobuseid, keda siis hinnati, müüdi ja vaadati. Loomulikult ka hobuste tants. Flamenko muusika saatel kaks hobust imeilusaid trikke näitamas ja seda kõike muusika rütmis- me olime Kajaga kui lummatud. See kõik oli lihtsalt liiga ilus. Isegi ilm, mis lubati et on vihmane, oli tegelikult väga ilus ja päikseline. Ja kui veel selgus, et kodus ootab meid vihm, siis otsustasime minna veel El Puerto de Santa Mariasse mereande sööma ja siis Gadiziga tutvuma. Kuigi me olime öösel väga vähe maganud, oli Gadizis jalutamine nii mõnus ja nauditav, et kohe kuidagi raatsinud lahkuda. Õhtul kell 8 hakkasime siiski kodupoole sõitma ja kell 11 olime väsinult aga õnnelikult Fuengirolas.